Teedeala ekspertiisi-
ja innovatsioonikeskus

Jyväskylä linn Soomes on algatanud talvise liikuvuse projekti, mille eesmärk on arendada talihooldust ja prognoosida hooldusvajadusi erinevatelt ettevõtetelt soetatud seadmete abil. Osana sellest projektist alustab AS Teede Tehnokeskus kaheaastast pilooti, mille fookuses on talihoolduse täiustamine uue ilmaseiretehnoloogia abil Jyvaskyla sildadel. Projekt pakub reaalajas andmeid ilmastiku- ja teepinnaseisundi kohta, võimaldades linnal talveilmadele senisest tõhusamalt reageerida ning rakendada ennetavat teehoolet. Reaalajas sensorite andmed, täiustatud ilmaprognoosimudelid ja kasutajate tagasiside koondatakse süsteemi kaudu, mis pakub ülitäpseid ilmaennustusi 48 tundi ette üksikute sildade kohta, aidates seeläbi linnal teha talihoolduses teadlikumaid otsuseid. 

„Linnana, kus ilmastikutingimused on pidevalt muutuvad, on meie jaoks äärmiselt oluline oskus talviseid ilmatingimusi ette näha,” sõnas Teemu Liimatainen, arendusjuht Jyvaskyla linnas. „Uue ilmaseiretehnoloogia abil saame palju põhjalikuma ülevaate oma sildade teepinna seisukorrast, mis võimaldab meil muutuvatele tingimustele kiiremini ja täpsemalt reageerida. Usume, et koostöö AS Teede Tehnokeskusega aitab meil kasutada oma ressursse tõhusamalt.” 

Projekti raames on valitud Jyväskylä sildadele paigaldatud autonoomsed, IoT-põhised ilmajaamad ning teesensorid. Need annavad reaalajas infot oluliste tegurite kohta, nagu teepinna temperatuur ja niiskustase, mis aitavad tuvastada libeduse tekkimist soodustavaid olusid. Kompaktse suurusega andurid paigaldati otse silla pinnale, kahjustamata konstruktsiooni ning need pakuvad täpset teavet isegi keerulistes ilmastikutingimustes. 

Reaalajas ülevaated parema talvise liikuvuse tagamiseks 

Kahe aasta jooksul jälgitakse projekti tulemusi hoolikalt, et analüüsida, kui tõhus on see tehnoloogia talihoolduse parendamisel. Pilootprojekti edukus võib viia süsteemi laiendamiseni ka muudes olulistes taristupunktides Jyväskyläs ja kaugemalgi. 

„See projekt on oluline samm reaalajas andmete ja kõrgtehnoloogia kasutamisel talvise liiklusohutuse tõstmiseks,” ütles AS Teede Tehnokeskus tegevjuht Taivo Möll. „Ootame huviga, kuidas need süsteemid parandavad talihooldust Jyväskylä sildadel.” 

18. septembril 2024 toimus Pärnus, Estonia Resort & Spa konverentsikeskuses iga-aastane konverents „Sillapäev 2024“, mis tõi kokku ligi 160 inseneri ja spetsialisti. Ürituse fookuses olid Eesti sillainseneeria saavutused ning tulevikuväljakutsed.

Konverentsil tehti kokku 16 ettekannet. Uue formaadina oli kasutusel 8 minutiliste ettekannete plokk kokku 8 ettekandega, kus vahetusid slaidid automaatselt iga 20 sekundi järel, pakkudes ettekandjatele väljakutset olulised mõtted lühikese aja jooksul edastada.

Viimastel aastatel on Eestis rajatud märkimisväärne hulk erinevaid rajatisi, sh. sildu, viadukte ja tunneleid. Antud rajatised pakkusid konverentsil rohkelt arutlusainet. Ettekannetest koorus välja, et Eesti sillainseneeria kompetents on aasta-aastalt kasvanud, mis võimaldab ehitada üha keerukamaid ja innovaatilisemaid rajatisi.

Üheks viimase aja keerukamaks projektiks peetakse Pärnu uut kaarsilda, mis on hetkel ehitusjärgus ja valmib 2025. aastal. Silda ehitab ettevõte INF Infra.  Konverentsil osalejad said uut silda ka kohapeal külastada.

Sillapäeva 2024 korraldas AS Teede Tehnokeskus koos Transpordiametiga. Ürituse projektijuhtideks olid Eva Äkke ja Taivo Kurg ning moderaatorina astus üles Sander Sein.

Vastavalt Eesti Vabariigi peaministri korraldusele nr 88 viiakse AS Teede Tehnokeskus Kliimaministeeriumi haldusalasse taristuministri vastutusvaldkonda. Seni kuulus AS Teede Tehnokeskus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse. Väljavõte korraldusest:

„11. Taristuminister juhib Kliimaministeeriumi oma vastutusvaldkonnas. Taristuministri vastutusvaldkonnas on ringmajanduse ja jäätmekäitluspoliitika korraldamine, elamumajandus ja ehitus, transport (sealhulgas veondus, rahvusvaheline ühistransport, transiit, 3 (3) logistika ja transporditaristu), meremajanduse rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine, meremajanduse sektorite ja riigile kuuluva veesõidukipargi (välja arvatud Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevad veesõidukid) arendamine, mereuuringute ning veekaitse ja -kasutamise korraldamine, merekeskkonna kaitse ja kasutamise poliitika, veemajandus; liikluskorraldus (sealhulgas liiklus raudteel, maanteedel ja tänavatel, vee- ja õhuteedel), transpordisüsteemide, liikuvuse ja liikuvusteenuste (sealhulgas ühistranspordi taristu investeeringud ja hanked ning transpordivaldkonna taristu ja riigile kuuluvate veesõidukite, välja arvatud Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevad veesõidukid, hanked) planeerimine ja plaanide elluviimine, liiklusohutuse suurendamine.

Taristuministri vastutusvaldkonda kuuluvad Transpordiamet, Riigilaevastik, Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts, Aktsiaselts Nordic Aviation Group, AS Operail, aktsiaselts Eesti Raudtee, aktsiaselts Saarte Liinid, aktsiaselts Tallinna Lennujaam, aktsiaselts Tallinna Sadam, osaühing Rail Baltic Estonia, Osaühing Transpordi Varahaldus ja Aktsiaselts Teede Tehnokeskus.

Taristuminister esindab Eestit Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogus transpordi küsimustes.“ 

Foto: Siim Lõvi, ERR

Vilniuses 18.01.2024 toimunud Leedu maanteede foorumil „Kelių forumas 2024“ ütles Leedu teedeminister Marius Skuodis, et sektor otsib aktiivselt lahendusi, kuidas teaduse abil teede vastupidavust tõsta. Eesti nutikaid kogemusi teede vastupidavuse tõstmisel jagas foorumil Marek Truu ettekandega „Paving homogeneity matters – Using Bonus System Contracts in Estonia“.

Oma ettekandes tutvustas Truu Eestis edukalt rakendatud boonussüsteemi ja tõi näiteid teekatte temperatuuriühtluse tagamise vajadustest ja positiivsetest tulemustest. „Ehitajad soovivad teha kvaliteetset tööd ja kattetemperatuuri ühtluse mõõtmisel baseeruv nutikas boonusüsteem annab selleks motivatsiooni, rahalised vahendid ja reaalajas nähtavad andmed katte paigalduskvaliteedi reaalseks tagamiseks“ ütles Truu. “Ühtlase paigaldustemperatuuriga kate nimelt ka tiheneb ühtlaselt ja teekatte eluiga pikeneb, säästes tavapäraselt enneaegsetele remontidele kuluvat ressurssi ehitusmaterjalide ja -töö ning nendele kuluva maksumaksja raha, samuti liiklejate ajakulu näol. Ühtlasi väheneb sellega kaasnev CO2-jalajälg“ lisas Truu.

Vaata ka artiklit sellelt sündmuselt.